Linux ja openoffice projektid

Linux projekt algas vaikselt, kuid nüüd on see väga tuge süsteem, mida loevad mitmes OS firmad endale tugevaks vastaseks ja openoffice oli vajadusest teha Microsoft Office vajadusele sarnane süsteem.

Linux on teinud läbi avatud koodi suure arengu läbi, kuid samas osa temast läinud ka rahaliseks, kuid vaadata arendust punkti, siis on võimalik igal ühel teha oma isiklik versioon asjast ning sellega eristub Linux teistest OSidest. Kuid samas kui lasta korraliku OS versiooni välja tuleb leida erinevatest versioonide see õige. Linux os paranduste tegemine on keeruline ja ajamahukas. Kuigi foorumitest on vahest olemas lahendused ja õpetusi, kuid parandada vigasid. Samas on süsteemi arendamine keeruline ja nõuab suur koostööd ning kindlalt juhtimist. Samas openoffice projekt samade probleemid küsis, kuid hetkel on see et openoffice süsteemis on arendajate jagumine toimunud kuna osa arendust asjadest on tasuliseks läinud ja on tekkinud uued ideed mida edasi teha. Samas on openoffice linux täiendus. Kuid mis tulevik näitab tulevik. Linux arendamine muutub aina lihtsamaks, kuid tuumik süsteemi arendamine keerulisemaks. Kuna inimesed soovivad lisa asju ning vidinaid, mis lihtsalt raiskavad ressurssi. Openoffice on leidnud oma kuju, kuid mida edasi arenda on keeruline. Järgmine aste oleks oma kujundust muuta lihtsamaks ja lisa funktsioonid tuleks siis välja kui neid peaks küsima ning vajadus peaks tekkima. Kuid kogu arendus protsess liigub selles suunas, et inimesel peaks kiiresti pääs olema igale poole ning ei pea palju ringis surfama. Apple on et kogu süsteem peab olema väikse arvu asjadega kätte saadav ning nüüd eeldavad palju inimesed seda. Seega tuleb arendusel palju rohkem vaeva näha kasutaja mugavusega.

Autorikaitse ja intellektuaalomand

Hetkel on väga keeruliseks läinud autorikaitse ja intellektuaalomandi vahel. Sest kuidas võtad kinni, mis on originaal ja ümber muudetud originaal on kelle omand. Kahjuks on autorikaitseid lähtuvad liiga palju autorite seisukohast ning ei võta arvesse arenguid mis toimuvad infosüsteemides. Asi on selles, et väga palju tehakse coverit (alg loost uus versioon), siis pole aru saada, kes peaks raha saama. Veel pole selgeks räägitud, kes saab kasu algsest ideedest? Kui keegi teeb midagi siis saab USA selle patenteerida selle oma nimele. Euroopas jällegi vaadatakse asjadele natuke teist moodi. Sa ei saa patenteerida seda, mida kõik kasutavad ning on ammu välja mõeldud. Seega osa koodist on kaitsmise alt maast. Seega tuleks leida ühine konsensus, et kuidas peavad asjad olema. Kahjuks on USA nii, et iga IT asi on kellegi poolt ära patenteeritud ja see seab mõnes mõtte varsti meie süsteemidele piirid. Hetkel on kogu areng vaikselt hakanud pidama jääma autorikaitse ja intellektuaalomandi vaidluste vahel. Viimane näide on Apple ja Samsungi vahel, kus küsimus oli sarnases tootes ja samades toote juppides. See saaga lõppes mõlemale oma moodi võiduga. Rohkem selliseid probleeme on veel tulemas. Kuna maailma on väga globaalne, siis firma, kes toodab suur firmale juppe võib panna sama asja ise kokku ning poole odavamalt. Paljud Hiina tehased teevad seda, et toodavad kloone originaal tootest ja mõni juhul on isegi kloon, mitu korda parem ning odavam. Kahjuks on probleem selles, et autorikaitse ei jõua ajaga kaasa minna ja intellektuaalse omandi piirid ainult rohkem tuhmuvad ja toovad kaasa selle, et kõik peaks kuuluma kas vabaks või kõige eest tuleb maksta. Suured firmad eelistavad saada raha, sest nii on nende äri mudel üles ehitatud. Parem oleks leppida kokku summa nn „tühja kaseti tasu”, kus inimene maksab mingi summa ja see jagatakse autorite ja firmade vahel ära. Nii oleks hundid söönud ja lambad terved. Kahjuks on see ainult rohkem ja rohkem tüli toonud majja, kuna pole olemas kindlat süsteemid kuidas raha välja jagada ning suur firmad tahavad saada suuremat tükki saada. Mis toob tulevik seda näitab aeg!

Ma isiklik arvamus on, et autorikaitse peab liikuma tuleviku suuna suuremate sammudega, sest muidu on väga keeruline arendata mingit paremat IT süsteemi või tarkvara. See tähendab et suured gigandid kontrollivad meie tuleviku!

Vabatarkvara OpenOffice ja Gimp

OpenOffice on vabatarkvara, mis loodud kasutamiseks. Analoog on Microsoft Office. Erinevus on see, et üks on tasuta ja teine on tasuline. OpenOffice on osades riikides väga hästi vastu võetud ja asendab juba täielikult Microsoft Office toodegruppi.

Mis on OpenOffice?

OpenOffice on tasuta allalaaditav tarkvara, milles on erinevad moodulid: Writer, Calc, Impress, Base, Draw, Math. Kõik need asjad asendavad suuremal määral Microsoft Office tooteid. Minu isiklikult meeldib, et kõik on sarnane, kuid loogiga tuleb harjuda. OpenOffice oli see kes tõi sisse pdf tegemine. See oli hea asi, et said ise lihtsalt teha pdf dokumenti. Ilma et oleks vaja eraldi tarkvara või lisa installid printerit. Eesti keele speller on ka kergesti lisatav ja töötab hästi.

Muidugi natuke aega erinev asi võtab aega ja tuleb harjuda sellega, et kohe ei saa pihta millega tegu on. Mina olen vahest liigagi paadunud Microsoft toodete austaja, kuid OpenOffice on esimene toode, mis pakub vaheldust tasulisele tarkvarale ja aitab hoida väiksel ettevõttel kõvasti raha kokku.

Mis on Gimp

Järgmine tarkvara, mida vaatlen on Gimp, mis on graafika programm, mis aitab teha erinevaid asju kujundada. Algul muidugi on keeruline pihta saada asjadele, kui asjad on võimalik kiiresti õppida ning harjumine kiire. Samas on Gimp minu arvates väga optimeeritud, et ei koorma mälu üle asjadega. Kuigi viga on selles, et tuleb jälgida mida teed ning mis järjekorras. Tagasi võtmine on natuke keeruline ja alati tasub salvestada, sest järgmise sammuga võib kõik metsa minna.

Gimp on väga hea pildi töötlus programm ja youtube.com on olemas kõik õpetused, mis võib vaja minna. Seega pole keeruline midagi teha ja tuleb lihtsalt kätte võta ning ära õppida. Minu üleminek Corelilt Gimpile oli palju mugavam. Vahest on kallis tarkvara just liiga keeruline ning pole võimalik kõike teha, mis soov on.

Vabatarkvara on selleks et jääda ning luua paremaid lahendusi. Et kui midagi ei ole hea siis saab alati aidata selle paremaks tegemiseks.